Meeskonnaüritused on paljudes organisatsioonides saanud loomulikuks osaks ettevõtte kultuurist. Mõnes kohas oodatakse neid pikisilmi, mõnes vaadatakse kalendrisse tekkivat kutset veidi ettevaatlikumalt. Põhjus ei ole tavaliselt sündmuses endas, vaid selles, kuidas ja milleks neid korraldatakse.
Hea meeskonnaüritus ei ole lihtsalt paus tööst või võimalus ühiselt aega veeta. Hästi läbi mõeldud sündmus võib tugevdada koostööd, parandada suhtlust, kasvatada usaldust ja tuua inimesed üksteisele lähemale ka väljaspool igapäevast töökeskkonda. Kõige olulisem küsimus ei ole seega “mida teha?”, vaid hoopis “miks me seda teeme?”.
Alusta eesmärgist
Kõige tugevamad meeskonnasündmused sünnivad selgest eesmärgist. Kui eesmärk puudub, kipub ka kogu päev jääma killustatuks – natuke tegevusi, natuke sööki, natuke meelelahutust. Inimestel võib olla tore, aga tegelik mõju organisatsioonile jääb väikeseks.
Tasub korraks peatuda ja mõelda:
- mida soovime selle sündmusega saavutada?
- millist tunnet tahame inimestele kaasa anda?
- mida võiks meeskond pärast seda teha või mõista teisiti kui enne?
Mõne organisatsiooni jaoks on parajasti oluline töötajate tänamine ja tunnustamine. Teiste jaoks on fookuses koostöö arendamine, uute töötajate sulandumine või lihtsalt inimeste omavahelise suhtluse parandamine. Vahel soovitakse teadlikult luua ruumi loovusele ja ideede jagamisele, sest igapäevases töörütmis selleks aega ei teki.
Kui eesmärk on selge, muutuvad lihtsamaks ka kõik ülejäänud otsused – millist formaati valida, milline koht sobib, kui pikk sündmus võiks olla ja millised tegevused päriselt toetavad soovitud tulemust.
Õige aeg loeb rohkem, kui arvata oskame
Üks praktiline detail, mis mõjutab osalejate kogemust rohkem kui sageli arvatakse, on ajastus. Väga keeruline on luua ühtsustunnet olukorras, kus osa meeskonnast on mõtetega puhkusel ja teine osa töötab suure pinge all.
Seetõttu tasub juba varases planeerimisfaasis üle vaadata puhkusegraafikud ja töökoormused. Hea meeskonnaüritus ei tohiks inimestele tunduda kohustusliku lisapingena, vaid võimalusena päriselt osa võtta ja kohal olla.
Kui inimesed tunnevad, et nende aega ja vajadusi arvestatakse, mõjutab see kogu sündmuse emotsiooni rohkem kui mistahes dekoratsioon või õhtune programm.
Kaasa inimesi juba korraldamise etapis
Üks suurimaid vigu meeskonnaürituste planeerimisel on mõelda, et kogu korraldus peab sündima väikese grupi või personaliosakonna sees. Tegelikult algab kaasatus juba ammu enne sündmuse toimumist.
Sageli on organisatsioonis inimesi, kellel on tugev organiseerimisoskus, loominguline mõtlemine või lihtsalt suur soov panustada millessegi väljaspool oma igapäevast rolli. Mõni naudib programmi loomist, teine suhtlemist partneritega, kolmas tahab võtta vastutuse mõne tegevuse või kogu õhtujuhtimise eest.
Selline kaasamine loob väärtust mitmel tasandil. Ühelt poolt sünnivad sageli palju paremad ideed, sest inimesed tunnevad oma meeskonda hästi. Teisalt kasvatab ühine ettevalmistus juba enne sündmust ühtekuuluvust ja vastutustunnet.
Ära vali tegevusi ainult meelelahutuse järgi
Sageli otsitakse meeskonnaüritusele “midagi ägedat”. Tegelikult võiks tegevuste valimisel mõelda hoopis sellele, mida inimesed nende kaudu kogevad ja õpivad.
Parimad meetodid ühendavad mängulisuse ja sisulise väärtuse. Inimestel on lõbus, aga samal ajal areneb ka koostöö, suhtlemine või ühine mõtlemine.
Näiteks Heaolu heaks on meetod, kus meeskonnad võtavad osa erinevates füüsilistes, vaimsetes ja loomingulistes tegevustes, keskendudes sellele, kuidas iga inimese käitumine mõjutab kogu tiimi heaolu. Osalejad jõuavad samm-sammult arusaamani, et hea töökeskkond ei teki juhuslikult, vaid väikeste igapäevaste harjumuste kaudu. Ühise tegevuse lõpuks pannakse paika ka konkreetsed sammud ja kokkulepped, mida meeskond saab pärast sündmust päriselt ellu viia.
Teistsugust energiat loob meetod Ava kohver, kus meeskonnad peavad piiratud aja jooksul lahendama mõistatusi ja avama järjest keerukamaid koode. Pinge kasvab kiiresti ning edu saavutamiseks tuleb kasutada loogilist mõtlemist, jagada infot ja teha väga head koostööd.
Loovamat lähenemist pakub Linnaehitus, kus erinevad meeskonnad ehitavad ühise mudellinna erinevaid piirkondi. Selleks, et linn toimiks lõpuks tervikuna, tuleb omavahel pidevalt suhelda, planeerida ja kohanduda. Meetod näitab väga hästi, kui oluline on organisatsioonis ühine visioon ning oskus näha oma töö mõju suuremale tervikule.
Mõne sündmuse puhul töötab kõige paremini hoopis paindlikum formaat. Näiteks Liikuv tegevustuba võimaldab osalejatel liikuda erinevate väikeste väljakutsete vahel omas tempos – kes soovib rahulikumat nuputamist, kes koostöist tegutsemist või lihtsalt väikest pausi suuremast melust. Selline lahendus sobib hästi nii suuremate sündmuste lisategevuseks kui ka iseseisvaks meeskonnatreeninguks, sest iga osaleja saab valida just endale sobiva viisi kaasa lüüa.
Selliste tegevuste tugevus seisneb selles, et inimesed ei kuule lihtsalt loengut koostööst või suhtlemisest, vaid kogevad seda ise läbi praktilise ühise tegevuse.
Mõnikord ei leia organisatsioon valmislahenduste hulgast päris seda õiget. On olemas eesmärk või tunne, mida soovitakse inimesteni tuua, aga tegevus ise vajab alles vormimist.
Just sellistel hetkedel sünnivad sageli kõige põnevamad lahendused. Ka eelmisel aastal lõime mitmele ettevõttele täiesti uued meeskonnatreeningud, mis said üles ehitatud just nende inimeste, eesmärkide ja organisatsiooni kultuuri põhjal.
Ühe sellise näitena sündis ka Põgenemine vanglast – meeskonnaseiklus Murru vangla territooriumil, mis loodi ettevõtte soovist pakkuda oma inimestele midagi päriselt kaasahaaravat, koostööd nõudvat ja tavapärasest täiesti erinevat.
Vahel tähendab see olemasolevate meetodite kohandamist, vahel täiesti uue kontseptsiooni loomist. Meie jaoks on kõige olulisem, et tegevus ei oleks lihtsalt “midagi ägedat”, vaid toetaks päriselt seda, mida organisatsioon saavutada soovib.
Sellel teemal rääkis Tiina-Katrina hiljuti ka Äripäeva raadios koos Gerli Taniloo-Sundukiga ettevõttest Createvents. Vestluses arutleti selle üle, kuidas muuta ettevõtte sündmused ja koolitused väärtust loovaks investeeringuks, mitte lihtsalt meelelahutuslikuks kulureaks.
Juttu tuli sellest, kuidas luua sündmusi, mis aitavad tugevdada organisatsioonikultuuri, arendada meeskondi ja luua päriselt mõõdetavat mõju. Samuti arutati, millest meeskonnaürituse planeerimist alustada, millised sündmused tänapäeval kõige rohkem väärtust loovad ning millal tasub hoopis mõni sündmus tegemata jätta.
Hea sündmus jätab jälje ka pärast viimast tegevust
Kõige väärtuslikumad meeskonnaüritused ei lõpe siis, kui päevakava läbi saab. Need jätavad midagi inimeste vahele ka pärast sündmust – rohkem usaldust, lihtsamat suhtlust, ühiseid mälestusi ja tugevamat tunnet, et ollakse päriselt üks meeskond.
Kui meeskonnaüritust vaadata lihtsalt kuluna, jääb ka selle mõju väikeseks. Kui aga näha seda võimalusena tugevdada organisatsiooni kultuuri ja inimeste omavahelisi suhteid, muutub kogu lähenemine.
Ja just siis sünnivad sündmused, mis ei ole lihtsalt “toimunud”, vaid mida inimesed veel kaua meenutavad.
