Kust tuleb tolm ja kuhu kaob motivatsioon?

Millest koosneb motivatsioon? Miks teda mõnikord on üle pea ja teinekord võib teda päevi oodata? Tutvustan siin oma motivatsioonikoogi retsepti, mis igapäevast tööelu toetab, on mõnestki kriisist läbi aidanud ning mitmel meeskonnakoolitusel osalejaid kõnetanud.

Aastaid tagasi üllatas Eesti avalikkust mastaapne sotsiaalne eksperiment, mille käigus pani tollane teater NO99 avalikkuse uskuma, et loomisel on uus poliitiline partei. Tegelikult tehti vaid teatrit. Tehti teatrit, eksperimenteeriti ja avastati üht-teist inimeste ja ühiskonna kohta. „Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha“ on üks suuremaid mitteametlikke uurimusi motivatsioonist. NO99 jaoks oli fookuses demokraatia toimimine ja valimised. Tulemused panevad mõtlema aga kaugemalegi.

Sisemine ja välimine motivatsioon

Simon Sinek’i “Infinite Game” paneb meid mõtlema pikemaajalisele vaatele, kus töötab paremini sisemine motivatsioon

Poliitilised mängud on heaks näiteks välisest motivatsioonist. Meie hirmude ja lootustega mängitakse, et saada meie poolehoidu. Sageli tähendab see aga mitte tingimata millegi pooldamist, vaid kellegi või millegi vastu olemist. Sest alternatiiv on muudetud hirmutavaks. Võime karta millegi kaotamist või muutust uues suunas. See ei pea olema isegi negatiivne muutus. Piisab muutuse enda hirmutavaks tegemisest. Need hirmud ei ole aga päriselt meie enda omad.

Sageli tuvastame rahulikult mõeldes, et isegi muutus, mida hirmsana näidatakse, võib olla nii meile endale kui ühiskonnale kasulik. Manipuleerimisest ja hirmutamisest räägib Simon Sinek oma hiljutises raamatus „The Infinite Game“ (lõpmatu mäng), kui näitest just vastupidistest ehk lõplikest mängudest. Kui eesmärk on lühinägelik, töötab väline motivatsioon ja hirmutaktika hästi. Aga mida teha, kui eesmärk on pikaajaline – kas siis ka väline motivatsioon töötab?

Ilma väärilise palgata ei taha keegi meist pikaajaliselt töötada, kui see tähendab väljakutset baasvajaduste ja teatud mugavuste rahuldamisele. Ometi oleme valmis panustama aega, energiat ja isegi raha oma hobidesse ja heategevusse. Miks? Raha on samuti näide välisest motivatsioonist, mis juhib meid vaid kuigi kaugele. Iga värbaja teab, et teatud piirist edasi ei ole palganumber enam määrav. Mängu tulevad hoopis mõjukamad tegurid.

Online meeskonnatöölahendused on suurepäraseks võimaluseks tuua meeskond kokku ja luua motivatsiooni arenguks viljakas pinnas! Autori pilt.

Olen motivatsiooni tulekut ja minekut uurinud pikalt nii isiklikuks tarbeks kui erinevate meeskondade toetamiseks. Pea kogu oma tööelu olen tegutsenud ise tööaega ja -kohta valides. Põgus flirt õpetajaametiga välja arvatud. Muidugi ka meeskonnakoolitusi korraldades ja esinedes on enamasti nii koht kui aeg üpris piiritletud. Kuid mitte alati! Covid-19 kriis tõestas, kui palju on arvatust rikkam virtuaalsündmuste maailm.

Meie portfoolios on üle 10 erineva veebipõhise meeskonnatöölahenduse ja online seminariteema, mis toovad meeskonnad kokku virtuaalselt. Füüsiliselt on osalejad ühinenud köögilaua tagant (olen saanud ohtralt inspiratsiooni remondiks), mere ääres jalutades või verandal päikest võttes. Paindlik töö muudab sisemise motivatsiooni rolli veelgi määravamaks. Selle käsitlemiseks on kokku pannud oma retsepti, et tagada mõnusaid motivatsioonielamusi. Loe edasi siin, või kutsu mind meeskonnale motivatsioonikõnet pidama!

1. Eesmärk

Dan Pink pakub oma raamatus „Drive“ välja kolm motivatsiooni koostisosa. Kaks neist ühtivad varem Deci ja Ryani sõnastatud enesemääratlusteooriaga, kuid üks neist on erinev. Selleks on eesmärk. Suund. Soov. Visioon. Need sõnad ei ole sünonüümid, aga igaüks neist kannab edasi mõtet, et meil on vaja mingit hetkeolukorrast kõrgemat või paremat nägemust. Täiesti võimalik on elada ilma ühtegi eesmärki sõnastamata. Raske on aga ärgata hommikuti motiveeritult ja pidada vastu ka rasketel aegadel ilma eesmärgita (ükskõik, kas raskuseks on liiga päikeseline suvepäev või keeruline ülesanne tööl)!

Erinevat laadi eesmärgid aitavad hoida tasakaalu. See on oluline sinu aju jaoks, mis eelistab vaheldust ja uudsust. Autori pilt.

Peep Vain annab oma raamatus „Kõige tähtsam küsimus“ mõtteainet eesmärkide sõnastamiseks. Üks suuremaid üllatusi minu jaoks oli raamatut lugedes eesmärkide erinevad tüübid. Kui mõtleme vaid suurte saavutuste peale, mida ideaalis saab ka numbriliselt mõõta, siis võivad väga olulised ja edasiviivad eesmärgid jääda kirjeldamata. Lisaks tulemuspõhistele eesmärkidele tasub läbi mõelda ka projektid ja kogemused, mis ellu väärtust toovad. Iga eesmärk aitab luua fookust ja teha päeva või nädala jooksul valikuid. Kui sead endale mitut laadi eesmärke, saad ühest tegevusest puhata teise mõtestatud tegevusega selle asemel, et haarata telefon ja surfata näiteks sotsiaalmeedias.

2. Ühendus

Teadlik meeskonnatöö juhtimine aitab luua vajalikku ühendust ning jõuda soovitud eesmärkideni. Autori pilt.

Eriti kogemuslikke eesmärke seades märkame, kui olulisel kohal on neis teised inimesed. Või täpsemalt meie suhted. Deci ja Ryan leiavadki enesemääratlusteoorias, et seotus või ühendus teiste inimestega on üheks määravaks sisemise motivatsiooni osaks. Eriti Covid-19 kriisi ajal üleöö kaugtööle kolides, määramatuse ja erinevate kohustustega toime tulles ning uutmoodi reaalsuses elades, kus pea kogu suhtlus kolis internetti, ilmnes ka mõtestatud suhtluse olulisus.

Kui meie eesmärgid on paigas, märkame ka selgelt, kes on need inimesed, kes meid nende suunas edasi aitavad. Kui teame, milliseid kogemusi elust ootame, avastame ka selgemalt, milliseid suhteid ellu soovime. Kolleegid, kellega on mõnus kohvinurgas juttu ajada, ei ole alati need, kelle juurde pöördume, kui otsime tuge tulemuseni jõudmisel.

Selleks, et saada selgust, kes jagavad meiega sarnaseid hobisid ja kellelt küsida nõu eelarvestamise või kliendisuhtluse kohta, tuleb suhteid luua ja elus hoida. Üks variant kolleegidega sisukamalt tutvumiseks on siin. Uus põnev lahendus on loomisel. Aitab iga mõtestatud meeskonnategevus ja ka lihtsad küsimused nagu – „kuidas sul täna läheb?“ „Millesse praegu enim aega panustad?“ „Mis tegevusi sel nädalal enim oled nautinud?“ See avab ka arutelu järgmise kahe motivatsiooni koostisosa üle, mida käsitlevad nii Pink kui Deci ja Ryan: iseseisvus ja meisterlikkus.

3. Iseseisvus

Täna võin teha ükskõik mida! Pilt: Morgan Housel, Unsplash

Ühendus viitab kvaliteetsete suhete olulisusele. Iseseisvus aga sellele, et saame ise valida vähemalt mingeid aspekte oma tegemiste juures. Olgu selleks seltskond, aeg, koht või muu. Isiklike eesmärkide saavutamisel oleme enamasti juhi rollis, tööl või pereringis võib keegi teine omajagu asju paika panna. Selleks, et motivatsioon säiliks, on oluline, et saaksime teha ise otsuseid ja valikuid selle osas, mis meid puudutab.

Juba lastepsühholoogias räägitakse sellest, kui oluline on anda lapsele valikuvabadust. Kui „mis sa selga tahad panna?“ võib olla paariaastase jaoks liiga mastaapne küsimus ja „pane selga see pluus“ liialt autoritaarne, siis „kas paned selga kollase või rohelise pluusi?“ hoiab head tasakaalu iseseisvuse ja valikuvõimalusega. Tööelus on ammu kahtluse alla pandud tööaja jälgimine kui ebavajalik kontrollimehhanism. Tegelikult on oluline ju tulemus ning kui see on meeskonnas ühiselt eesmärgiks seatud, aitab tööaja, -koha ja -vormi üle otsustamine hoida motivatsiooni tulemuse saavutamiseni!

4. Meisterlikkus

Meeskonnatöö on oskus nagu ka maalimine – seda saab õppida ja arendada, et saavutada meisterlikkus. Autor pilt.

Tulemuse saavutamine eeldab meisterlikkust. Eesmärkide juures rääkisime nende erinevatest tüüpidest, aga oluline on ka eesmärgi keerukus. Hea eesmärk on piisavalt keerukas, et me peaksime selle saavutamise nimel mõnevõrra vaeva nägema. Kuigi enne tegudele asumist (näiteks eesmärke paika pannes) tundub meile mõnus teha parasjagu lihtsaid asju, ei teeni see tegelikult meie huve ei pikas ega lühikeses plaanis.

Pikas plaanis on vaid lihtsalt saavutavate eesmärkide seadmine takistuseks meie arengule. Lühikeses plaanis tuleb välja, et liiga lihtsate ülesannete täitmine ei ole tegelikult mõnus! Meie ajud vajavad pidevat väljakutset, uut infot, mingit ülesannet, mille kallal pusida. Kui me seda teadlikult ise ei loo ja laseme nö lati alt läbi, mõjutab see meie motivatsiooni hoopis negatiivselt.

Piisavalt väljakutsuv ülesanne aitab meil aga areneda, suurendada kompetentsi eesmärgi valdkonnas ja rakendada oma olemasolevaid oskuseid neid üha lihvides ja arendades. See loob aga positiivse motivatsiooniringi: head tulemused motiveerivad edasi tegutsema ja kõrgemaid sihte seadma, need panevad taas rohkem pingutama ja see toob kaasa suurema arengu valdkonnas. Nii kasvab meie meisterlikkus ja motivatsioon. Motivatsiooniringi mõistes on aga seda olulisem, et seaksime eesmärke, mis on tõesti meie endi omad.

Loodan, et see motivatsiooni retsept aitab edasi nii töö- kui isiklikus elus, et seaksid sisukaid eesmärke, panustaksid kvaliteetsetesse suhetesse ja leiaksid võimaluse iseseisvuseks ning oma meisterlikkuse rakendamiseks!

Mis koostisosa on sinu meeskonnale kõige keerukam? Anna märku ja aitame!