2020.a. algus on andnud meile märkimisväärse õppetunni selle kohta, kui järsku võib elu muutuda. Kuidas toetada meeskonda, kus väljakutseid on nii ühiseid kui ka individuaalselt erinevaid? EnterTraining-s oleme nii enne koroonakriisi kui kriisi ajal töötanud väga erinevate meeskondadega ning saanud kinnitust mitmele põhimõttele, millest valik siin:

1. Too meeskond kokku

Kui muutused on kiired või suured, on hea tunda, et kolleegid on kõrval ja astume ühte sammu. Võta aega teha asju koos. Loo ruum ja aeg kokku tulemiseks: ka mõtestatud online kohtumised aitavad. Oluline on see, et tegevustes oleks järjekindlust. Kindlus selles, et midagi on jääv, aitab nautida seda, mis on muutumises. Ideid nii online, hübriid kui füüsiliselt koos toimuvateks meeskonnategevusteks leiad siit: catalystteambuilding.ee.

Sellest, kuidas edukalt online kohtumisi korraldada ja juhtida, saad lugeda siit.

2. Planeeri tulevikuks

Muutustekeerises tundub tulevikuks planeerimine pea võimatu. Kui me ei tea, mis toimub meie ümber, siis kuidas saame planeerida oma tegevust? Esiteks tasub meenutada meeskonna olemasolu põhjust – mis on meie „miks“, millest Simon Sinek räägib kui kõige alusest. Ühine „miks“ aitab hoida suunda ka siis, kui olud muutuvad. EnterTraining-s tegime selle harjutuse läbi ettevõtet luues ja soov luua meeskondades suuremat kaasatust kandis meid edasi ka koroonakriisi ajal. Uhked kasvuplaanid jäid pausile ja uued lahendused said kõige tähtsamaks, sest meie „miks“ oli selge ja muutunud oludes leidsime uued viisid meeskondade toetamiseks.

Teiseks on planeerimisel abi stsenaariumite läbi mõtlemisest. Me ei pruugi teada eriti täpselt, mida tulevik toob, aga me näeme tendentse. Nendeks plaanide loomine annab meile kindlustunde, et oleme tulevikuks valmis. Seda kinnitab ka Nokia juhatuse esimees Risto Siilasmaa, kes peab stsenaariumite planeerimist väga loomulikuks viisik tulevikuks valmistuda.

Kolmandaks on hea endale meenutada, et tulevik on kõik see, mis ei ole möödas, või just praegu. Ehk ka tänaseks päevaks plaanide tegemine annab meile suuremat kontrolli tunnet. Hea plaan ei ole tingimata viisaastaku plaan. Lisakasuks on suurem tulemuslikkus, sest planeerimine on ju iga produktiivsuse juhise keskmes!

3. Loo raamid

Raamidega on minul vastakad suhted. „Nii on alati tehtud“ lähenemine mind ei paelu. Aga selged „teeme nii, et jõuda nende tulemusteni“ raamid on muutunud igapäevasteks nii tööl kui eraelus. Selleks sain inspiratsiooni kummalisest kohast: nimelt üks maastikuarhitektide tehtud uuring laste mänguväljakutest näitas eredalt, kuidas aiaga ümbritsetud mänguväljakul on lapsed julged avastama ja piire testima. Ilma aitata mänguväljakul tekib aga hoopis kammitsetum käitumine, kuna enam pole selge, kus jooksevad raamid ja kui kaugele seigelda on veel turvaline.

Kui olud ümber pidevalt muutuvad, on hea hoida lihtsate asjadega rutiini. Millal päevaga alustan, millal teen fookustööd, millal teen pause. Isegi lihtsad ajaraamid lisavad turvatunnet ja julgust muutustega mängida.

4. Ole avatud

Küsi ja kuula. Nii murede mõistmiseks kui lahenduste leidmiseks on hea kasutada esmalt kõrvu ja alles seejärel suud. Meeskonnast võivad esile kerkida väga unikaalsed lood, aga joonistuvad ka läbivad teemad. Eeldamine ja arvamine ei vii meid kunagi samamoodi arusaamiseni, kui päriselt küsimine, huvi tundmine ja tõeliselt kuulamine. Kui olud muutuvad kiiresti, tasub ka nö check-in küsimusi sageli küsida. Nii annad meeskonnaliikmetele võimaluse ise olukorda analüüsida ja leida olulisim, mis välja tuua.

Räägi ka oma lugu. Kui sul on raske, jaga ka seda – see võib olla toeks teistele, kes samuti hädas. Ole aus, aga ära jää kinni. Keskendu sellele, kuidas keerulisest olukorrast edasi saad liikuda. Kuigi oleme sotsiaalsed loomad ja meie kõigi jaoks on tähtis teistega suhestumine, on oluline hoida nii ennast kui meeskonda liikumises. Kui raskused on arutatud ja õppetunnid tuvastatud, tasub seada taas siht edasi liikumiseks. Kasvõi päeva kaupa!

Jaga teavet, mis sinu käsutuses on. Kui oled ise infosulus, ütle oma inimestele, millal uut teavet tuleb. See aitab luua turvatunnet, et teadmatus ei kesta lõpmatult. Psühholoogiauuringud on näidanud, et me kipume tulevikku ennustama hetkeemotsioonidest lähtuvalt. Nii on keerulises olukorras end kehvasti tundes lihtne projitseerida seda tunnet ka tulevikku: kui praegu on halb, on ilmselt tulevik ka halb. Teadmine, et tulemas on mingigi muutus, mis meie enesetunnet mõjutab, on julgustav ja aitab luua positiivsemat plaani.

Klassikaline kommunikatsioonireegel kehtib: kui endal hakkab juba tunduma, et oled lootusetult palju sama asja korranud, on lootus, et info hakkab jõudma kogu meeskonnani! Seda kinnitas hiljutisel PARE klubi sündmusel näiteks IBIS hotelli juht Madis Laid. Läbipaistva suhtluse olulisust rõhutab ka Uus-Meremaa peaminister Jacinda Ardern, keda hinnatakse sihikindla käitumise eest Covid-19 kriisi ajal.

5. Arenda kasvumõtteviisi

Oleme harjunud väärtustama püsivust, aga areng eeldab alati muutust. Kuigi lihtsam on mõelda positiivsest arengust muutuse tekitajana, tasub harjutada ka vastupidist lähenemist: iga muutus loob võimaluse arenguks. 

Kasvumõtteviisist kui heade tulemuste ja õnnelikuma elu loojast kirjutab Carol S. Dweck näiteks oma raamatus “Mindset: Changing the way you think to fulfil your potential”. Enamasti kõigumegi me kõik kahe mõtteviisis vahel: ühe järgi on kõik meie oskused ja omadused fikseeritud ja meie võimetel on kuskil selge piir ees: meie võimed on justkui ette määratud. Teine mõtteviis viib meid aga testima ja katsetama, et avastada uusi sügavusi oma saavutustes. Seda toetab uskumus, et saame hakkama ja suudame edasi liikuda ka siis, kui on raske. Oleme võimelised muutuma ja arenema ning areng on eriti suur just siis, kui saame vastu astuda uutele väljakutsetele.

Loodan, et leidsid siit vihjeid, kuidas oma meeskonda toetada ja uuele arengutasandile juhtida. Kui soovid täiendavat infot ja lahendusi just oma meeskonna vajadustest lähtuvalt, võta julgelt ühendust!